Aga see, et Jaagu emme laisk on, ei tähenda, et Jaagu elu igav oleks.
Endiselt jälitavad teda arvukad koeraneiud, kes juba Jaagut kaugelt nähes nõrkevad. Alles hiljuti kohtasime tänaval üht taksineiut, kes lihtsalt langes maha nagu vapper sõdur pärast keerulist lahingut.
Natukene aega tagasi käisime ka Karini Brunoga (Prantsuse buldog) metsa ääres hullamas. Bruno on vahva väike kutsikapoolne isaskoer, kellel jätkub jaksu ja rõõmsameelsust sama kauaks kui Kaagul. Loodame peagi veel kohata ning jalad tuliseks joosta!
Aga Jaagu kõige suurem uus sõber on Merit. Merit on Jaagu emme armas sõbranna ja tugilaps, kellel on Jaaguga lihtsalt ilmselge klapp. Kaks nii erilist olevust nagu Merit ja Jaak moodustavad imelise tiimi. Nende mängu saadab lõppematu naer, lakkamatu musitamine ja kuhjaga hullamist. Piisab ainult Meriti käeviipest või väikesest "Jaaaaaagu", kui Jaak kuuletub nagu võluväel ning edasine mäng jäktub sõnatult, kuid tekib tunne nagu mõistaksid nad üksteist ilma nendetagi paremini kui inimesed üksteist.
No comments:
Post a Comment