külaline Nike/guest Nike

Mul on uus sõbranna - Nike. Uue sõbranna leidsin Internetist nagu moodsad asjad käivad :) Nimelt kirjutass Nike emme minu emmele, kuna Nikele on hoidjat vaja jaanuari lõpus ja me nüüd proovime, kas see oleks mõeldav.
Eile käisime esimest korda pargis müramas koos Nike issiga. Lemmikmäng meil Nikega on üksteise taga ajamine. Täna käisime ka müramas, siis ajas Nike mind taga, kuna ma varastasin kogu aeg ta toika ära. :) Nikele meeldivad õnneks suuuuuuured toikad.. pigem nagu palgid või midagi. Nii et meil on, millest rääkida.
Pärast tänast müramist tuli Nike minu poole ja ta emme ja see teine tüdruk läksid ära. Alguses Nike istus ja justkui mossitas natukene, aga ma läksin kohe teda lohutama. See mõjus nagu võluväel. :) Mul on imeline keel!! Siis Nike valis endale koha välja - wc ukse ees. No on alles tola, kui ta võiks minu kõrval magada eksole! Aga natukese aja pärast läks tants ja trall lahti. Mürgeldasime ja miilustasime nii mis kole. Ei, tegelt, kole ei olnud, nats lihtsalt tatine. Aga emme rikkus kõik ilusa ära ja keelas meil mürada. Nüüd me jõllitame üksteist, üks koridoris ja teine suures toas. Ma lihtsalt ei saa talt silmi pealt ära, ta on nii ilus!!!!!

oh aegu ammuseid

ükskord suvel käisime rebaseurgu proovimas. ma istusin nurgas. siis toodi rebane ja ma tahtsin taga mängida, aga teised naersid väljda. siis tegime empsiga hoopis seismist.









ja kuu tagasi käisime emmega soomes, saril külas. hullamas ja seenil. seal oli hea. pilte meil pole, saril on. pole aga veel sheerinud.


ja mul on uus sõber priit. ta sügab kõhu alt, aga hommikuti õiendab muga. ?! muidu mulle meeldib priit. tema pilte võite tema orksist leida. :D

jära konti, mees

käisime tädi Pesal külas

Viimasel ajal saadab Jaaku linna ja maa rütm: ikka 1, 2, 3 ja 2, 2, 3. Kui Jaagu emmel on töö juures pikk nädal, puhkab Jaak maal, vanama ja vanasa juures, möllab Mossuga ja käib kepikõndi tegemas. Emme lühikese nädala puhul on Jaak oma linnakodus. Viimasel ajal ongi Jaak väga töine olnud: osa võtnud (otseloomulikult koos oma emmega) mitmetest koolitustest ja koosolekutest, aidanud cateringi asju lahti pakkida ja kohvi keeta (loe: viinereid süüa samal ajal, kui emme kohvi keedab).
Eile käis Jaak näiteks tädi Triinul ja onu Markol külas: jalutas metsas ja beesitas rõdu peal. Peaks mainima, et see rõdu on Jaagu jaoks kõige müstilisem paik vist üldse. Ta võiks tundide viisi rõdult metsa vahtida (muidugi nii, et keegi ta sülle võtab, sest Jaagu üle ei ulata vaatama).
Täna käis Jaak jälle tööl, täpsemalt koosolekul viinreid pugimas. Pärast seda läksime Kaaguga kohvikusse einestama, kuhu tuli ka tädi Pesa. Edasi viis meid teekond Janne Orro kliinikusse, kuna lootsime näha kutsikaid, Milvit ja Liidit, aga Janne oli kahjuks paariks tunniks lahkunud ja nüüd me peame kella kolmeks tagasi minema (aga näe, huvi on nii suur,e t ei lasknud ennast sellest heidutada ja suurima hea meelega lähme tagasi). Kuna aega oli palju, otsustasime Jaaguga loomapoodides šopata. Seekord võtsime eesmärgiks leida uued traksid. Kõigepealt seadsime sammud Eedenisse, kus kahjuks polnud rohkem kui üks paar jaagusuuruseid trakse ja nii läksime Annelinna Selverisse, kus väga-väga tore teenindaja tõi kõigepealt Jaagule kausikese vett (mis kohe piisatuks joodi) ja asus siis meiega trakse lappama. Seal oli palju trakse ja nii saigi Jaak endale ilusad punased traksid, kus on pildikesed peal. Ja no kui juba laristamiseks läks, siis sai ostetud ka peenike hõbedane kaelarihm... niisama eputamiseks. :P Ja aina toredamaks läks - saime veel -15% alla ka. Kiitus Annlinna Selverile ja eriti tollele toredale teenindajale! :)
PÄrast Selverit jalutaisme tädi Pesale külla ja tegime väikese fotosessiooni. Nüüd on tädi Pesa ja Jaak kahekesi lebos ning valmistama jalgasid ette, et minna tagasi Janne juurde kutsikaid vaatama.

Mjääääääääääääääu!

Uus sõber... ei uued sõbrad.

Oi kui laisk Jaagu emme on, oi kui laisk. Blogi on nii unarusse jäänud, et lausa häbi.
Aga see, et Jaagu emme laisk on, ei tähenda, et Jaagu elu igav oleks.

Endiselt jälitavad teda arvukad koeraneiud, kes juba Jaagut kaugelt nähes nõrkevad. Alles hiljuti kohtasime tänaval üht taksineiut, kes lihtsalt langes maha nagu vapper sõdur pärast keerulist lahingut.

Natukene aega tagasi käisime ka Karini Brunoga (Prantsuse buldog) metsa ääres hullamas. Bruno on vahva väike kutsikapoolne isaskoer, kellel jätkub jaksu ja rõõmsameelsust sama kauaks kui Kaagul. Loodame peagi veel kohata ning jalad tuliseks joosta!

Aga Jaagu kõige suurem uus sõber on Merit. Merit on Jaagu emme armas sõbranna ja tugilaps, kellel on Jaaguga lihtsalt ilmselge klapp. Kaks nii erilist olevust nagu Merit ja Jaak moodustavad imelise tiimi. Nende mängu saadab lõppematu naer, lakkamatu musitamine ja kuhjaga hullamist. Piisab ainult Meriti käeviipest või väikesest "Jaaaaaagu", kui Jaak kuuletub nagu võluväel ning edasine mäng jäktub sõnatult, kuid tekib tunne nagu mõistaksid nad üksteist ilma nendetagi paremini kui inimesed üksteist.