Põhimõtteliselt on nii, et eelmine pühapäev käisime suurema karjaga Vapramäel. Super fun oli!
Enne kella ühte korjas Ave, Mac, üks tore dobermannineiu ja üks tüdruk meid peale ja kimasime Vaprakale. No kui me kohale olime jõudnud, muutusid mu silmad tõllaratasteks. Nii palju koeri!!!! Ma ei teadnud alguses täpselt, mida tegema pean, kuna teised olid kõik nagu lahtiselt, aga mina pidin ikka rihma otsas passima, siis aga juhtus ime ja ma vabanesid imeväel ahelatest. Päriselt ka! Ma sain joosta ja hullata ja joosta ja emaseid koeri ahistada ja mängida ja ära joosta ja tagasi joosta ja... Seepeale üteldi veel, et olen nii nunnu ja tubli. :)
Eriliselt hakkas mulle silma üks kena valge bullterjerineiu Amanda. Ta oli nagu superilus. Teate noh, parajalt suur tagument, kikkis kõrvad (nii hea olid neid nuuskida) ja nõtke kõnnak. Kui ma liiga ahneks naiste suhtes muutusin, tegid teised mulle kambaka ja hakkasd mind karjakesi nuuskima piirasid mu igast küljest ümber.
Kui mingi tunnikese olime jooksnud, läksid enamus ära. Jäime ainult meie empsi, Mac'i, ave, dobermanni ja selle vahva neiuga. Tegime ühe mõnusa metsajalutuskäigu. Jooksime mäest üles ja mäest alla, jälle üles ja jälle alla! Super lux!
Läheks teine kordki.
Ainult emps tegi ühe naljaka asja. Nimelt olid seal okolaaditropsid koertele laua peal ja kui kõik ära läksid, jäid need laua peale. Ave küsis empsilt, et kas talle need taskusse ei mahu ja vot (kahjuks) mahtusidki. No põhimõtteliselt need jäidki sinna taskusse. Hmm, jah, varas. :) (aga mul on nüüd sokolaaditropse)
Mõned paremad pildid ka!
No comments:
Post a Comment